membraanidega

Membraanid on õhukesed piirid, mis koosnevad lipiidide kaksikkihist ning mille sisse on integreeritud valgud. Need eraldavad rakke ja nende organellide sisemuse väliskeskkonnast ning kontrollivad ainevahetust, signaale ja membraanisisest koostööd. Lipiidide kaksikkihil on erinevad külgmiseljad, mis annavad membraanile poolvedela struktuuri ning võimaldavad proteiinide liikuvust ja funktsiooni.

Koosseisu kuuluvad peamiselt fosfolipiidid, mille mõlemal küljel on erinevad lipiidid ning mille külge on kiindunud valgud. Kolesterool (eukariotides) määrab membraani voolavust ja stabiilsust. Membrane on ka glükoproteiinide ja glükolipiidide kogum, mis paiknevad lipiidide pinnal ning mängivad olulist rolli rakuteavituses ja immuunvastustes.

Funktsioonideks on piiride loomine ja kaitse, selektiivne läbitungimine (toitainete, ioonide ja signaalide kontrollitud liikumine), signaalide vastuvõtt ja edasikandumine ning orgaaniliste reaktsioonide eksklu- ja hüljemängimine ruumiliselt. Membraanid talletavad energiaga seotud protsesside keskkonda, võimaldades erinevaid transportimisviise ja subtsentraalset ruumipuumi.

Kujunemise ja tüüpide poolest eristatakse plasmamembraani (rakumembraan) ning sisemembraane, mis ümbritsevad organelle nagu mitokonder, tuum, endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Lisaks võivad viiruste ümbritsevad membraanid moodustada lipiidkoorega ümbriseid. Membraanid on dünaamilised ning võivad vajada remodelleerimist endotsüüsi, eksotsüüsi ja teiste transportmehhanismide käigus.

Transport ja dünaamika hõlmavad passiivset difusiooni ja faciliteeritud difusiooni kanalite või carrier-proteiinide kaudu, osmoosi kontrolli ning aktiivset transporti ioonpumpude ja vesikulaarsete mehhanismide abil. Membraani toimimist reguleerivad lipiidide kompositsioon, voolavus, membraani asümmeetria ja aatomite ning valkude koostoimed.

---