melanosoomid

Melanosoomid on pigmentrakkude, peamiselt melanotsüütide ja võrkkesta pigmendikihi, spetsiifilised organellid, kus sünteesitakse, kogutakse ja transporditakse melaniin. Need kuuluvad lüsoosiga seotud organellide (LRO-de) hulka. Melaniini tootmine ja melanosoomide küpsemine toimub neljas staadiumis (I–IV). Staadiumid I ja II on pigmendi aluskonstruktsioonid, staadiumid III ja IV sisaldavad melaniini ja annavad lõpliku pigmentatsiooni.

Erinevat tüüpi melanosoomid: eumelanosoomid ja pheomelanosoomid. Eumelanosoomid sisaldavad peamiselt pruunikasmust melaniini; pheomelanosoomid tekitavad punakas-kollaka tooni melaniini. Nende kahe tüübi suhe määrab naha, juukse ja iirise värvi. Melanosoomid sünteesivad melaniini peamiselt tyrosinase ensüümi abil; melaniin moodustub melanosoomide lumens ja depositeerub nende sisemusse, mis annab pigmentatsiooni.

Melanosoomide liikumine ja ülekandmine: need liiguvad melanotsüütide dendrite mööda keratinotsüütide poole ning keratinotsüüdid omastavad melaniini, mis kujundab naha värvi. Transfer-protsess on keerukas ja hõlmab peamiselt eksotsütoosi või rakulist omastamist keratinotsüütide poolt.

Genetika ja variatsioon: olulised geneetilised tegurid hõlmavad MC1R, OCA2, SLC24A5, TYR, TYRP1 ja PMEL17. Nende variatsioonid selgitavad osaliselt naha ja juuksevärvi erinevusi inimeste ja populatsioonide vahel. UV-kaitse ja keskkond võivad pigmentatsiooniAvaldada veelgi mõju.

Kliinilised aspektid: albinism on geneetiline pigmentatsiooni puudulikkus, mille puhul melaniini tootmine on vähenenud või puudub; see võib põhjustada nägemishäireid ja suurenenud UV-kahjustusi. Melanosoomide kõrvalekalded võivad osaliselt mõjutada pigmentatsiooni järjestikku erinevates kudedes.