meditsiiniandmed

Meditsiiniandmed on tervishoiusüsteemis kogutud ja hallatavad andmed, mis kirjeldavad patsiendi terviseseisundit, diagnoose, ravimeid, tehtud protseduure, labori- ja pildianalüüse ning osutatavaid tervishoiuteenuseid. Need andmed võivad olla struktureeritud või vabavormilised ning pärinevad erinevatest allikatest, nagu haiglate infosüsteemid, perearstide registrid, laborid ning radioloogia- ja biomarkerite registrid.

Peamised andmetüübid on isikuandmed (nagu nimi ja sünniaeg), terviseandmed (diagnoosid, ravimid, protseduurid ja tulemused), pildianalüüsid (DICOM pildid) ning labori-, geneetika- ja biomarkerandmed. Andmed kogutakse ning jagatakse erinevate süsteemide vahel, sageli eesmärgiga parandada patsiendi ravi ja tervishoiuteenuste korraldust.

Meditsiiniandmed on tundlikud isikuandmed. Töötlemine peab toimuma vastavalt privaatsuse ja turvalisuse nõuetele: kohustuslik on korrektne eesmärk, nõusolek või seadusest tulenev alus, anonüümiseerimine või pseudonüümimine ning juurdepääsu kontroll ja auditeerimine. Euroopa Liidus kehtib GDPR ning tervishoiuandmete kaitse on lisapiirangutega. Riiklikud õigusaktid ja eetilised juhised määravad uuringute läbiviimise ning andmete jagamise tingimused.

Interoperability ja standardiseerimine on meditsiiniandmete tõhusa kasutamise eelduseks. Üksikud süsteemid peavad suutma vahetada andmeid, kasutades standardeid nagu HL7 FHIR, ICD-10/SNOMED-CT, LOINC ja DICOM. Turvalise andmevahetuse korraldamiseks kasutatakse sageli riiklikke või regionaalseid platvorme, näiteks X-Road Eestis.

Meditsiiniandmete kasutusvaldkonnad hõlmavad kliinilist otsuste toestust, uuringuid ja epidemioloogilist seiret, tervishoiu planeerimist ning kvaliteedi tagamist. Töö kvaliteet ja andmete järjepidevus eeldavad selget andmekorraldust, omanike vastutust, juurdepääsu piiranguid ning regulaarset kvaliteedikontrolli.