makroomadused

Makroomadused, ehk makroskoopilised omadused, on omadused, mida saab vaadelda või mõõta ilma mikroskoobita ja mis iseloomustavad süsteemi suurtes, nähtavates skaalades. Need omadused tulenevad kogu koostisest ja struktuurist suurtes mõõtmetes ning peegeldavad süsteemi üldist käitumist. Makroomadused eristuvad mikroskoopilistest omadustest, mis on nähtavad peamiselt mikroskoopia või mikroskoopiliste uuringute kaudu.

Näited makroomadustest hõlmavad tihedust, poorsust, soojusjuhtivust ja mehaanilisi omadusi (elastsusmoodul, tugevus). Lisaks kuuluvad makroomaduste hulka värv, tekstuur ja makroskoopiline faasijaotus. Makroomadused võivad sõltuda temperatuurist, vanusest ja töötingimustest ning neid hinnatakse sageli bulk-meetoditega.

Mõõtmine ja hindamine toimub peamiselt makroskoopilise tasandi meetoditega: tihedus arvutatakse massi ja mahu suhte kaudu; poorsus hinnatakse mahtude või masside alusel; soojusjuhtivus mõõdetakse spetsiaalsete soojusjuhtivuse seadmete abil; mehaanilised omadused määratakse katseseadmetega, mis koormavad materjali ja mõõdavad vastust. Üldine visuaalne hind võib anda lisainfot värvi, tekstuuri ja makrostruktuuri kohta.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad materjaliteadust, geoloogiat, tsiviilehitus ja keskkonnaökoloogiat. Makroomaduste mõistmine aitab hinnata materjalide või süsteemide käitumist suurtes skaalades ning võimaldab standardiseeritud nõuetega sobiva kvaliteedi ja disaini saavutada. Eestis ja mujal kirjanduses võib termininagu “makroomadused” esineda nii ühesõnalise kui ka kahetähendusliku vormina, sõltuvalt kontekstist.