geoloogiat

Geoloogia on teadus, mis uurib Maa koostist, struktuuri ja arengulugu ning nende muutusi ajas ja ruumis. Uurimisobjektideks on kivimid, maakoore kest ja selle sisemised kihtide omadused ning maapinnal toimuvad protsessid. Geoloogia selgitab, kuidas Maa on kujunenud ning kuidas vulkanism, maavärinad, erosioon ja kivimite ladestumine on kujundanud planeedi maastiku. Plaattektoonika teooria on geoloogia keskne raam—see selgitab Maa kivimikihi liikumist ja tektooniliste nähtuste tekkimist.

Valdkonnad ja meetodid: Geoloogia hõlmab erinevaid alaliike, sealhulgas mineraaloloogia (mineraalide uurimine), petrograafia (kivimite koostis ja moodustumine), paleontoloogia (elu ja fossiilide ajalugu), sedimentoloogia ja stratigraafia (setete ja kihide uurimine), geokeemia, geofüüsika ning hidrogeoloogia. Uuringute jaoks kasutatakse välitöid, kaartide koostamist, laboratoorset analüüsi, radiomeetrilist dateerimist ja kaugseiret.

Rakendused: geoloogia annab teadmisi loodusvarade leidmise ja kasutamise kohta, aitab planeerida kaevandamist ja rajatisi, hindab keskkonna ja veeressursse ning on kriitiline loodusõnnetuste riskide hindamisel ja leevendamisel. Geoloogiat kasutatakse ka kliimaajaloost ja maapõues peetavate protsesside mõistmisel.