majanduskriisi

Majanduskriisi on majanduse märkimisväärne ja kestvam langus, mis väljendub tavaliselt väiksemas või negatiivses majanduskasvus, töötuse tõusus ning krediidi- ja finantseerimis-täituvuses. See võib tuleneda nii välistest šokkidest, nagu globaalse majanduse taandumine või ekspordi nõudluse järsk langus, kui ka sisemistest puudujääkidest, näiteks kõrgest võlast ja rahandussüsteemi ebaühtlustest. Kriise iseloomustab sageli majanduse tsükliline profill ja tsentraalsed näitajad: sisemajanduse koguprodukti langus, töötuse suurenemine, tarbijate usalduse langus, hinnadüsteemi ebakindlus ning valitsuse eelarvepuudujääkide kasv.

Põhjused ja parameetrid varieeruvad, kuid kriisi korral kasutatakse tavaliselt mitmekülgset lähenemist: rahapoliitika tööriistad (intressimäärade reguleerimine, likviidsuse tagamine), fiskaalpoliitika stabiliseerimise või stimuleerimisega ning struktuursed reformid tootlikkuse suurendamiseks. Mõnel juhul, kui majanduses on fikseeritud vahetuskurss või euroala raames, on kriisi lahendamine seotud rahvusvahelise finantsstabiilsuse ja eelarvestabiliseerimise programmidega.

Kriisi mõju puudutab laiemalt majandust ja ühiskonda: ettevõtted vähendavad investeeringuid, pered kogevad sissetulekute tihti langust ning avalik rahandus on survet all. Pikaajaliselt aitab kriisidest taastumine sageli struktuurireformide, usaldusväärse makromajanduspoliitika ja turismisoodustatud või ekspordile suunatud majanduse kaudu.

Eestis on majanduskriisi nähtud näiteks 1990ndate majanduse üleminekuaegses ebastabiilsuses ning 2008–2009 globaalse finantskriisi ajal, mil majandus vajus ning jätkus järkjärguline kokkuhoiupoliitika ja struktuursed reformid. Hiljem toetas euroalaga sidumine (2011) usalduse ja stabiilsuse tugevnemist.