maitsehäirete

Maitsehäired ehk gustatoorsed häired tähendavad maitsetaju muutusi, mis võivad ilmneda osalise või täieliku maitsetaotuse, maitsetaju moonutuste või aeglase/tagasilöömise näol. Need häired võivad olla ajutised või püsivad ning mõjutada toitumist ja elukvaliteeti.

Peamised alaliigid on ageusia (maitse täielik kaotus), hypogeusia (maitse vähenemine) ja düsgeusia (maitse moonutused või ebanormaalsed tajud). Mõnikord esineb ka parageusia, kus maitse tajutakse valesti või ebaloomulikult. Maitehäired võivad esineda koos lõhnahäiretega, kuna maitse ja lõhn on toidutunde kujunemisel tihedalt seotud.

Põhjused jagunevad töörühmadena: ülemiste hingamisteede infektsioonid või viirusnakkused (sh COVID-19); ravimite kõrvaltoimed (näiteks teatud antibiootikumid, kemoteraapia, antihistamiinikumid, diureetikumid); kiirgus peanaha-kaela piirkonnas; vananemine; suuõõne haigused või halb suuhügieen ning suhkurtõbi või teised süsteemsed haigused; vitamiinide või mineraalide puudused (nt tsink); suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine. Harva võivad põhjused olla närvisüsteemi haigestumised või neuropaatiad.

Diagnostika koostab üldarsti või ENT arst anamneesi, füüsilise läbivaatuse ning vajadusel lõhna- ja maitse testid. Ravi keskendub peamiselt põhjuse kõrvaldamisele ning täiendavale toitumuslikule juhendusele. Moodustada võivad maitseharjutused (gustatoorne koolitus) ja vajadusel toidulauad, mis suurendavad maitsekihte. Tsinkilisandid võivad olla abiks puuduste korral. Püsivad või rasked häired vajavad spetsialisti jälgimist.

Prognoos on individuaalne: pärast põhjuste ravi või nakkuste läbipõdemist võib maitse tajud taastuda, kuid mõnel juhul on taastumine aeglasem või mitte täielik.