maapähklikasvatuspiirkonnad

Maapähklikasvatus on maapähklite viljamine, mis on oluline tootmisala paljudes riikides, peamiselt Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Indias ja Indoneesias. Maapähklid on väga väärtuslik toode, kuna ne sisaldavad palju rasvhappeid, vitamiine (eriti B6 ja E) ning mineraale nagu magnesiumi ja fosfori. Nad on kasutusel nii toiduainetööstuses kui ka kosmeetikas.

Maapähklite viljamine toimub peamiselt kuivemas kliimas, kus temperatuurid jäävad 25–32 kraadini. Kasvukaus on tavaliselt 3–5 kuud, sõltuvalt sortist ja ilmastikust. Maapähklite puud (*Arachis hypogaea*) on lühikestel varrel, mille tipud kukuvad maapinna ja juurte juurde, kus õied arenevad maapähkliteks. Viljakasvatus nõuab regulaarset niisutamist, et vältida kuivust, kuid liigne niisutus võib põhjustada seente haigusi.

Maapähklite koristamine toimub, kui viljad on valminud, mis näitab lehtede kulumist ja maapähklite värvumist. Koristamisel kasutatakse tavaliselt masinaid, et ära võtta puud ja eraldada maapähklid. Korjatud maapähklid kuivatatakse, et vähendada niiskust ja parandada säilivust.

Maapähklite tootmine on oluline majanduslik tegevus, kuid sellele võib mõjutada kliimamuutused, haigused ja väikeste talude puudulik ressurssid. Tootjad püüavad parandada tootlikkust ja kvaliteeti, kasutades uusi sorte ja paremaid põllundustekniikaid. Maapähklid on ka kauplemise objekt, mille hind sõltub maailmaturust ja tarbimisest.