logaritmimine

Logaritmimine on matemaatiline operatsioon, mis on eksponentimise pöördtehteks. Lihtsamalt öeldes küsib logaritm, millise astmeni tuleb mingit arvu (baasi) tõsta, et saada teine arv. Näiteks, logaritm arvust 100 alusel 10 on 2, sest 10 astmesse 2 on 100. Logaritmi tähistatakse tavaliselt "log". Kui baasi ei ole märgitud, eeldatakse sageli, et tegemist on 10-kordse logaritmiga ( Briggs'i logaritm) või naturaallogaritmiga (baasiga e, mida tähistatakse "ln").

Logaritmidel on palju rakendusi erinevates teadus- ja insenerivaldkondades. Neid kasutatakse näiteks helitugevuse, maavärinate ja happelisuse (pH) mõõtmiseks. Samuti on logaritmid olulised arvutiteaduses algoritmide keerukuse analüüsimisel ja finantsmatemaatikas intressiarvutustes.

Logaritmide omadused on väga kasulikud keeruliste arvutuste lihtsustamiseks. Näiteks korrutise logaritm on logaritmide summa ja jagatise logaritm on logaritmide vahe. Astme logaritm on aga astendaja korrutis logaritmiga. Need omadused muudavad logaritmid võimsaks tööriistaks nii teoreetilises kui praktilises matemaatikas.