lisafunktsiooni

Lisafunktsioon on mõiste, mida kasutatakse matemaatikas ja informaatikas, kirjeldamaks täiendavat või abi-funktsiooni, mis lisatakse põhifunktsioonile või modelleerimisele eesmärgiga lihtsustada analüüsi, väljendada piiranguid või eraldada komponendid. Eesti keeles on tavaliselt kasutatav nimetus lisafunktsiooni vorm või fraas, ning see viitab funktsioonile, mis ei ole probleemile endale keskne, kuid aitab tööriistadena või kirjeldustena.

Kasutusvaldkonnad ja tähendus

Matemaatikas võib lisafunktsioon olla kaasatud muutujate või parameetrite kaudu, et muuta probleemi lahendamist või visuaalselt/tehniliselt abistada tehete teostamisel. See on kontseptuaalne tööriist, mida kasutatakse problemaatilise süsteemi lihtsustamiseks või lahenduste struktuuride eristamiseks. Piirkondades nagu analüüs, algebra ja diferentsiaalvõrrandite teooria kasutatakse lisafunktsiooni sageli osadena transformatsioonidest või lisamosa mudelitesse.

Infotöötluses ja programmeerimises nimetatakse lisafunktsiooni sageli abifunktsiooniks (helper function): väike, hästi defineeritud funktsioon, mis teostab konkreetset alatesutöötlust, jagab suurema funktsiooni väiksemateks osadeks ja parandab koodi loetavust ning hooldatavust. Abifunktsioonid võivad olla sõltuvad või sõltumatud sisenditest ning neid kasutatakse korduvate operatsioonide korral.

Seosed ja piirid

Lisafunktsiooni kontseptsioon on suhteliselt laiapõhjaline ja kontekstipõhine; selle täpne roll ning omadused sõltuvad probleemi diskussioonist. See eristub põhifunktsioonist, mis kirjeldab esimest ehk keskset seost või operatsiooni. Sõltuvalt valdkonnast võib kasutada sünonüüme nagu abifunktsioon, lisatööriist või täiendav funktsioon.

Seoseid: funktsioon, abifunktsioon, lisakaal, transformatsioon.