lipoproteiinidest

Lipoproteiinid on vereringes lipiidide transportimiseks moodustuvad komplekssed molekulid, mis koosnevad lipiididest (peamiselt triglütseriidid ja kolesteroolesterid), fosfolipiididest ja apolipoproteiinidest. Need moodustuvad peamiselt maksas ja soolestikus ning toimivad lipiidide transportijateina kudedesse või maksasse.

Peamised lipoproteiinide klassid tiheduse järgi on chylomikronid (CM), väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL), IDL, LDL ja HDL. Chylomikronid kannavad toidust pärit lipiide verre; VLDL kannab maksas sünteesitud triglütseride; LDL peamine roll on kolesterooli transport kudedesse; HDL kogub liigse kolesterooli ja osaleb selle transportimises maksa.

Metabolism ja funktsioon: Lipoproteiinlipaas (LPL) lõhustab CM- ja VLDL-triglütseriidid, vabastades rasvhapped. CETP vahendab kolesteroolesteride ja triglütseriidide vahetust lipoproteiinide vahel. LCAT konverteerib HDL-is vabastatud kolesterooli esterideks. LDL- ja IDL-retseptorid viivad lipoproteiinide vastu võtmisse maksa ja teistes kudedes.

Kliiniline tähtsus: Lipiidide profiil (lipidogramm) on südame-veresoonkonna riskide hindamisel oluline. LDL-kolesterool on peamine riskitegur ateroskleroosi jaoks; HDL on sageli kaitsvaks. Geneetilised häired võivad põhjustada hüperlipideemiat, näiteks familiaarne hüperkolesteroleemia. Olulised apolipoproteiinid on ApoB-100, mis esineb CM-, VLDL-, IDL- ja LDL-l; ApoA-I on peamine HDL-apolipoproteiin ja ApoE mängib rolli lipoproteiinide metabolismis.