lipiididest

Lipidid on bioloogiliste molekulide rühm, mis on vees halvasti lahustuvad ja lahustuvad peamiselt orgaanilistes lahustites. Nad täidavad mitmesuguseid olulisi rolle: nad on peamised energiavarud, rakumembraanide koostisosad ning signaal- ja hormoonide lähteained. Lipiidide hulka kuuluvad triglütseriidid, fosfolipidid, steroolid ja teised derivaadid.

Triglütseriidid (TAG) on peamised energiavarud ning neid kogutakse peamiselt rasvkoes. Nad koosnevad glütseroolist, millele on kinnitatud kolm rasvhapet. Rasvhapete tüübid võivad olla küllastunud või küllastamata, mis mõjutab nende füüsikalisi omadusi ja ainevahetust.

Fosfolipidid on rakumembraani põhidetail. Need koosnevad glütseroolist kahest rasvhappest, fosfaatrühmast ja peast, mida tavaliselt nimetatakse peakoormaks. Fosfolipidid on amfipaatilised: nende „pead” on veeslahustuvad ja „happed” moodustavad sisemise veevälise osa. Need moodustavad rakumembraani kahekihilise struktuuri ning osalevad membraani vedelikkuse ja transportimise reguleerimises.

Steroolid, eeskätt kolesterool, on olulised rakumembraani läbilaskvuse ja vedeluse reguleerimisel ning on ka steroidsete hormoonide ja sapihapete eelkäijad. Kolesterool saadakse toidust ja sünteesitakse maksas.

Seedimine ja imendumine toimub peensooles: sapphapped emulsifitseerivad rasvad, pankrease lipaas lagundab triglütseriidid rasvhapeteks ja monoglütsüreedeks. Need imenduvad enterotsüütides ja moodustuvad uued triglütseriididega lipoproteiinid (nt chylomikronid), mis liiguvad lümfi ja vereringesse. Veres transportivad lipoproteiinid lipiide kudedesse ja tagasi; peamised klassid on VLDL, LDL ja HDL.