liigakohtumiseks

Liigakohtumiseks on ökoloogias kasutatav mõiste, mis kirjeldab kahe või enama liigi isendite füüsilist või ajutist kokkupuutumist ruumis ja ajal. Kohtumine võib toimuda nii juhuslikult kui ka möödunud või korduvate liikumisviiside läbi ning see ei pruugi alati viia mõjuta interaktsioonini.

Kohtumine ise ei tähenda alati mõju; kui toimub kontakt, võib see viia erinevate liigivaheliste koostoimeteni või jääda neutraalseks. Liigakohtumise tulemused sõltuvad liikide ökoloogilistest omadustest, käitumisest ja keskkonnatingimustest. Levinud interaktsiooniliigid hõlmavad toitumist (predatsioon või herbivooriline koostoime), ressursi konkurentsi, tolmeldamist ja parasiit–peremehe suhteid.

Tegurid, mis mõjutavad liigakohtumist, hõlmavad elupaiga ühtimist ja alade kattumist, liikide aktiivsuste ajakava, aastaajad ning kliimatingimusi. Samuti mängivad rolli liigigruppide migratsioonid ja populatsioonide hõivatus. Kohtumise tõenäosuse ja sageduse hindamiseks kasutavad teadlased tavaliselt vaatlusi, jälgimist, liikide leviku andmeid, eelduslikke mudeleid ja mõnikord biomolekulaarseid meetodeid nagu eDNA.

Näited liigakohtumistest hõlmavad taimede ja tolmeldajate koostoimeid, kui pilgud põllul või metsas rajavad tolmukate; jahipüügile orienteeritud või parasiitide ja peremeeste vahelised kontaktid; ning erinevate kiskjate ja saagi kohtumised, mis mõjutavad levikut ja populatsioonide dünaamikat. Liigakohtumised on olulised ökoloogiliste võrkude mõistmiseks ning nende uuring aitab selgitada, kuidas liigid jagavad ressursse ja mõjutavad üksteise asustust.