laskimosekam

Laskimosekam on intravenoosse manustamise vorm, mille käigus antakse ravim või lahus otse veeni. See hõlmab nii ühekordset intravenoosset süstimist kui ka aeglast infusiooni, mis viiakse läbi infusiooniliini ja vajadusel infusioonipumba abil.

Laskimosekade koostamisel ja manustamisel kasutatakse sageli ravimeid, vedelikke või toitaineid, sealhulgas parenteeraalseid toite (parenteraalne toit), vereprodukte ja keemiaravi lahuseid. Need valmivad tavaliselt apteegis või haigla koostiste jälgimise all ning manustatakse vastavalt kehtivatele standarditele ja protokollidele.

Manustamine nõuab steriilset tehnikat ja veeni ligipääsu (kateeter või nõel). Võimalikud manustamisviisid on intravenoosse boluse (süst) andmine ning aeglaseinfusioon (drip) infusioonina. Infusiooni kiirust ja annust jälgitakse tavaliselt hoolikalt ning vajadusel korrigeeritakse.

Peamised eelised on kiire toime algus ja annuse täpne kontroll. Riskide hulka kuuluvad infektsioon ja veeni põletik (flebiit), infiltraatsioon ehk ravimijääke koe vahel, vedelikukaotus või vedeliku ülekoormus ning õhuemboolia. Seetõttu on oluline järgida steriliseerimist, korralikku veeni ligipääsu ja patsiendi seisundi pidevat jälgimist infusiooni ajal.

Vastunäidustused ja piirangud võivad hõlmata veeni ligipääsu puudumist, ravimite ja lahuste ühilduvusprobleeme, allergiaid ning olukordi, kus vedeliku või ravimi manustamine ei ole mõistlik. Laskimosekasid kasutavad tavaliselt kvalifitseeritud tervishoiutöötajad sobivates kliinilistes tingimustes.