külmikut

Külmikut ehk külmkappi kasutatakse toiduaineid jahutatuna hoidmiseks ning paljudel mudelitel on ka eraldiseisev sügavkülmikuosa. Enamik külmikuid püüab hoida sisetemperatuuri ligilähedaselt +2 kuni +5 °C, mis aeglustab bakteriaalset kasvu ja pikendab säilivusaega. Mõnel mudelil on lisaks võimalus temperatuuri alandada sügavkülmiks, mis tavaliselt hoiab -18 °C või madalamal tasemel.

Külmiku toimimise aluseks on külmutustsükkel, mis hõlmab kompressorit, kondensaatorit, aurusti ja külmutusainet (refrigerant). Kompressor surub gaasilise külmutusaina kõrgel rõhul, gaas kondenseerub kondensaatoris ning aurustisse sisenedes imab see soojust sisemusest ja jahtub. Tsüklit kontrollitakse termostaadi või elektroonilise juhtimisega, mis seab soovitud temperatuuri. Enamikul külmikutel on eraldi jahutus-, vahel ka sügavkülmikuos või kaks eraldi kambrit, kus ühelt poolelt hoitakse värsket toitu ja teiselt mõnikord külmutatud pagasit.

Külmikud on erinevat tüüpi: vabalt seisvad (stand-alone), integreeritavad köögikappi, kaksikonka või külmik-sügavkülmik kombinatsioonid. Neile on iseloomulikud erinevad ukse- ja riiulilahendused ning lisafunktsioonid, nagu sahtlid, reguleeritavad riiulid, uksehaagid ja niiskussäilituse kontroll.

Hooldus ja energiasääst sõltuvad mudelist. Regu laarne puhastus ja tihendite kontroll tagavad hea tihendi ning vähendavad energiatarbimist. Regulaarne koristus, kondensorite puhastamine ja vajadusel defrostimine (automaatse või manuaalse defrosti korral) aitavad seadet efektiivselt tööle hoida. Tänapäevased külmkapid järgivad energiamärgistus- ja ohutusnõudeid ning kasutavad keskkonnasõbralikke külmutusainetega tehnoloogiaid.