küberriskide

Küberriskid tähistavad riske, mis tekivad infosüsteemide, võrkude ja digitaalsete teenuste kasutamisel. Need hõlmavad andmete varastamist või rikkumist, teenuste katkestust ning maine- või õiguslikke tagajärgi ning võivad tuleneda nii välis- kui sisemisti allikatest.

Peamised riskitüübid on pahavara ja lunavara, phishing ning sotsiaalne manipuleerimine, võrgurünnakud (sh DDoS), haavatavused tarkvaras ja riistvaras, valed konfigureerimised ning tarneahela haavatavused.

Mõjud võivad olla majanduslikud kahjud, andmete varastamine või rikkumine, operatsioonide katkestused, õiguslikud sanktsioonid ja mainekahjustus. Haavatavused mõjutavad nii era- kui avalikku sektorit ning võivad kahjustada klientide usaldust ning riiklike teenuste toimivust.

Riskide juhtimine keskendub riskide tuvastamise, hindamise ja prioriseerimisele ning ennetus- ja tuvastamismeetmete ning reageerimis- ja taastumiskavade rakendamisele. Tehnilised meetmed hõlmavad mitmekordset autentimist, krüpteerimist, regulaarset varundamist ja tarkvarauuendusi; organisatsioonilised meetmed hõlmavad turvapoliitikate kehtestamist, koolitust, ligipääsukontrolli ja turvakultuuri edendamist.

Ressursid ja raamdokumendid hõlmavad ISO/IEC 27001, NIST CSF ja CIS Controls. Euroopa Liidus puudutab küberriskide juhtimist andmekaitse üldmäärus (GDPR) ning see kuulub tihedalt järelevalve ja vastutuse valdkonda. Küberriskide juhtimine on laialdane tegevus, mis hõlmab nii erasektorit kui avalikku sektorit ning kriitiliste infrastruktuuride kaitset.