kõnesüsteemi

Kõnesüsteem on mõiste, mida kasutatakse nii bioloogilises kui ka tehnilises kontekstis. Bioloogilises tähenduses kirjeldab see kõne tootmise, ülekande ja tajumise mehhanisme, sealhulgas hingamissüsteemi, fonatsioonisüsteemi ja artikulatsioonisüsteemi tööd ning aju kognitiivseid mehhanisme. Tehnoloogilises tähenduses viitab see kõnetöötluse süsteemidele, sealhulgas teksti hääleks muutmisele (TTS) ja automaatsele kõnetuvastusele (ASR) ning erinevatele hääle- ja sidelahendustele.

Bioloogiline kõnesüsteem koosneb kolmest peamisest osast: hingamissüsteemist, fonatsioonisüsteemist ja artikulatsioonisüsteemist. Hingamissüsteem varustab õhku kõne tekitamiseks. Fonatsioonisüsteem, mille keskmes on häälepaelad, tekitab heli. Artikulatsioonisüsteem kasutab keelt, hambaid, huuli, lõualuu ning suu- ja ninaõõnte struktuure heli modifitseerimiseks, et toota erinevaid konsonante ja vokaale. Ajus toimuvad mehhanismid, mis planeerivad ja kontrollivad kõne tootmist ning intonatsiooni.

Linguistikas ja akustikas käsitletakse kõnesüsteemi foneemide, fonatsiooni ja prosodi rolli: kuidas helide järjestus, rõhk ja toon annavad sõnadele tähenduse ja emotsionaalse nuanssi. Keeleline mõistmine sõltub kontekstist ja kuulaja kogemustest.

Tehnoloogias hõlmab kõnesüsteem TTS-i, mis genereerib kõnet tekstist, ja ASR-i, mis teisendab kõne tekstiks. Neid arendatakse sügavõppe ja suurandmete abil, mis parandavad mitmekeelsust, aktsentide mõistmist ning loomulikku hääletooni. Rakendused ulatuvad virtuaalsetest assistentidest klienditeeninduse ning telefoniliinide ja meediatööni, kuid kaasnevad väljakutsed, nagu müra, privaatsus ja eetilised kaalutlused.