hingamissüsteemist

Hingamissüsteem ehk hingamissüsteem tagab gaaside vahetuse organismis, võimaldades hapniku imendumist rakudesse ja süsinikdioksiidi välja viimist kehast. Selle põhieesmärk on pakkuda kopsudes piisavalt hapnikku vereringesse ning eemaldada verega kaasnev süsinikdioksiid.

Hingamissüsteemi anatoomia jaguneb ülemisteks ja alumisteks hingamisteedeks. Ülemised hingamisteed moodustavad nina ja ninaõõnsused ning ninaneelu, mille kaudu õhk soojendatakse, niisutatakse ja filtreeritakse. Alumised hingamisteed hõlmavad kõri (kõri), hingetoru ning bronhe ja lõppevad kopsudega. Kopsudes on alveoolid, õhuga täidetud õhukambrid, kus gaaside vahetus verega kapillaarides toimib.

Gaaside vahetus toimub peamiselt alveoolides. Hapnik tungib alveooli õhust vereringesse ja koos verega transpordituna rakkudesse; samal ajal CO2 liigub vastupidises suunas alveoolide õhku ning eemaldub väljahingamise teel. Hingamine on nii tahtlikult juhitav kui ka autonoomselt kontrollitav protsess, mida reguleerib hingamiskeskus ajus ning hingamisteede vastupanulaused.

Lisaks gaaside vahetusele täidab hingamissüsteem ka teisi funktsioone: õhu puhastamine tolmu ja mikroobide vastu limaskestade ning cilliaga, õhu niisutamine ja soojendamine ning kõri kaudu hääle tootmine. Hingamissüsteem töötab koos vereringe ning lihas-liikumisstruktuuridega, et tagada keha hapnikuvarustus ja gaaside tasakaal.

Haigused, mis hingamissüsteemi mõjutavad, hõlmavad ägedaid hingamisteede infektsioone, bronhiiti, astmat, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (COPD), kopsupõletikku ja kopsuvähki.