käskymuotoja

Käskymuoto, ehk imperatiiv, on kõneviis, mis väljendab käsku, korraldust, palvet või soovitust. Sellel on oluline roll juhendamisel ja soovituste esitamisel ning see on tihti kasutatav käitumise suunamiseks või kaasakutsumiseks.

Formid: Käskymoodi põhilised vormid on teise isiku ainsuse (singular) ja teise isiku mitmuse/paljuform (plural) imperatiiv. Ainsuse vormid on tavaliselt verbijuurile lisatud lõppudega -a või -e (näited: tule, vaata, mine, ole). Mitmuse/palj-forme kasutatakse peamiselt sõnaliste lõppude -te või -ke abil (näited: tulge või tulge; vaadake; minge). Erinevate verbide puhul võivad lõppvormid veidi erineda.

Negatiivne imperatiiv: Kinnine käsk negatiivse tähendusega on tavaliselt ühendatud sõnaga ära või ärge. Näiteks “Ära tee seda” (ainusuhte negatiivne vorm) ning “Ärge tehke seda” (mitmuse/palj vorm). Evituse ja pehmendamise jaoks kasutatakse sageli ka "palun" lisandina: “Palun tulge.”

Erinevad kasutusviisid: Imperatiiv ilmneb mitmes suhtluskontekstis, alates päringust ja juhisest kuni tahte avaldamiseni. Informaalsetes olukordades kasutatakse sageli ainsuse vorme (tule, vaata, mine), ametlikumas või mitmuse puhul – vastavad vormid nagu tulge, vaadake, minge, olge. Be-imperatiiv on erijuht: “Ole!” (ainus) ja “Olge!” (mitmuses/polite). Negatiivset imperatiivi kasutatakse sarnaselt lause lõpuks koos sündmusega, mida ei tohi teha.

Kasutus ja tonaalsus: Imperatiiv võib kõlada tugevana; pehmendamiseks kasutatakse palun või ettepanekuna kahtlust. Imperatiiv on Estonian keele grammatilises süsteemis üks peamisi juhiseid andvaid kõneviise.