kvantasüsteemide

Kvantasüsteemid viitavad fundamentaalsetele süsteemidele, mida kirjeldatakse kvantmehaanika seaduste abil. Need erinevad klassikalistest süsteemidest selle poolest, et nende omadused nagu energia, impulsimoment ja asukoht võivad olla kvantiseeritud, tähendades, et nad saavad omandada ainult diskreetseid väärtusi. Kvantasüsteemide käitumist iseloomustavad ka lainefunktsioonid, mis kirjeldavad tõenäosust leida osake teatud olekus või asukohas, ning superpositsiooni ja sarrunuse nähtused.

Superpositsioon võimaldab kvantasüsteemil eksisteerida mitmes olekus korraga, kuni seda mõõdetakse, mille järel süsteem kollapseerub ühte konkreetsesse olekusse. Sarrunus aga tähendab, et kahe või enama kvantasüsteemi olekud on omavahel seotud nii, et ühe süsteemi mõõtmine mõjutab koheselt ka teiste sarrunuses olevaid süsteeme, olenemata nende vahelisest kaugusest.

Kvantasüsteemide uurimine on viinud arenguteni nagu laserid, transistorid ja magnetresonantstomograafia (MRT). Käimasolev teadus keskendub kvantkompuutrite ja kvantsidekrüpteerimise loomisele, mis kasutavad ära kvantmehaanika eripärasid keeruliste arvutusülesannete lahendamiseks ja info turvaliseks edastamiseks. Kvantasüsteemide mõistmine on füüsika ja tehnoloogia üheks keskmeks.