kuumaallikatest

Kuumaallikad on looduslikud veesüsteemid, kus maapinnast tuleb välja kuum vesi. Vee soojus tekib peamiselt maakoores toimiva geotermilise gradienti toel ning mõnel juhul magma soojusest. Infiltreerunud vesi liigub sügavamatesse kivimikihtidesse, kuumutatakse ja seejärel tõuseb tagasi pinnale, voolates aeglase vooluna või purskudes geyserina.

Temperatuuridel on suur varieeruvus. Mõned allikad on jahedamad kui 30 °C, teised on väga kuumad ja võivad ulatuda 50–90 °C või enam. Vee keemiline koostis sõltub kohalikest kivimitest ning on sageli mineraleerikas: silikaadid, sulfaatid, soolad; mõnel pool esinevad vesiniksulfiid ja muud ühendid, mis annavad lõhna või värvuse.

Maailmas esinevad kuumaallikad peaaegu kõikjal, kuid kõige tuntumad on geotermilised piirkonnad nagu Yellowstone (USA), Island ja Jaapan ning Kesk- ja Lõuna-Aasia. Eestis on kuumaallikad haruldased ning geotermiline aktiivsus on piiratud.

Kasutus ja ohutus: kuumaallikaid kasutatakse tavaliselt spaade, tervise- ja turismiekskursioonide jaoks ning neid uuritakse geotermilise energia potentsiaalina. Oluline on järgida kohalikke hoiatusi: kuum vesi ja ebastabiilne maapind võivad põhjustada põletusi või vigastusi; sama kehtib ka mürgiste gaaside ja kemikaalide kohta.