kuulmisraskused

Kuulmisraskused, ka kuulmislangus, on seisund, mille korral inimesel on raskusi kuulmisega. See võib varieeruda kergest kuni täieliku kurtuseni. Kuulmisraskused võivad mõjutada ühte või mõlemat kõrva ning neid põhjustavad erinevad tegurid, sealhulgas pärilikkus, vanus, teatud haigused, müra kahjustus ja vigastused.

Kuulmisraskusi on mitut tüüpi. Konduktiivne kuulmislangus tekib siis, kui heli ei jõua kõrva sisekõrva korralikult. Seda võivad põhjustada kõrvavaik, kõrvapõletikud või trummikile kahjustused. Sensorineuraalne kuulmislangus on kõige tavalisem tüüp ja tekib siis, kui sisekõrvas või kuulmisnärvis on probleeme. Seda võivad põhjustada vananemine, liiga vali müra või teatud ravimid. Segatüüpi kuulmislangus on kombinatsioon mõlemast.

Kuulmisraskuste sümptomid võivad olla erinevad. Tüüpilisteks märkideks on raskused kõne mõistmisel, eriti mürarikkas keskkonnas, pidev kõrgemate helide nagu kellade või lindude häälte kuulmata jätmine, inimeste palumine kordama öeldut ning kõrgema helitugevuse vajadus telerit või raadiot kuulates. Mõnel juhul võib esineda ka pidev kõrva kohin ehk tinnitus.

Kuulmisraskusi diagnoositakse audioloogiliste uuringutega, mis hindavad kuulmisvõimet erinevatel sagedustel. Ravi sõltub kuulmisraskuse põhjusest ja raskusastmest. See võib hõlmata meditsiinilist või kirurgilist sekkumist, kuuldeaparaate, kohleaarinimplantaate või muud kuulmist toetavat tehnikat. Varajane diagnoosimine ja sekkumine on olulised, et minimeerida kuulmisraskuste mõju inimese elukvaliteedile.