kuulmisraskuste

Kuulmisraskused, ka kuulmislangus, viitab osalisele või täielikule kuulmisvõime vähenemisele. See võib mõjutada ühte või mõlemat kõrva ning selle raskusaste võib varieeruda kergest kuni täielikuni. Kuulmisraskused võivad olla tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas pärilikkusest, vanusest, mürast, infektsioonidest, ravimite kõrvaltoimetest ja füüsilistest vigastustest.

Eristatakse kolme peamist tüüpi kuulmisraskusi: konduktiivne kuulmisraskus, mis on seotud kuulmekäigu, trummikile või keskkõrva probleemidega; sensoorne-neuraalne kuulmisraskus, mis on tingitud sisekõrva või kuulmisnärvi kahjustusest; ja segatüüpi kuulmisraskus, mis on mõlema eelneva tüübi kombinatsioon.

Sümptomid võivad hõlmata raskusi vestluste mõistmisel, eriti mürarikkas keskkonnas, kõrgemate helide kuulmisraskusi, inimeste poolt räägitava moonutatud heli kuulmist või täielikku kuulmislangust. Kuulmisraskused võivad põhjustada ka probleeme tasakaalu hoidmisel, kuna sisekõrva ülesanded on seotud nii kuulmise kui ka tasakaaluga.

Diagnoosimine toimub tavaliselt kuulmiskontrolli abil, mida teeb audioloog. Ravi sõltub kuulmisraskuse põhjusest ja tüübist. See võib hõlmata ravimeid, kirurgiat, kuuldeaparaate või muud liiki abivahendeid. Mõnel juhul, eriti kui kuulmisraskus on raske või täielik, võib abi olla kokleaarimplantaadist. Varajane diagnoosimine ja sekkumine on olulised, et minimeerida kuulmisraskuse mõju elukvaliteedile.