kuulmiskontrollile

Kuulmiskontroll on tervishoiuteenuste kogum, mille eesmärk on hinnata kuulmise toimimist ning avastada kuulmislangus varakult. See hõlmab nii skriinimis- kui diagnostilisi toiminguid ning aitab määrata vajaduse edasisteks uuringuteks, rehabilitatsiooni või abivahendite kasutamiseks. Termin „kuulmiskontrollile” esindab allatiivset vormi ning kasutatakse tavapärastes juhistes või suunamises, kui soovitatakse või kutsutakse inimest minema kuulmiskontrollile.

Kellele see on suunatud? Soovitused kuulumiskontrollile kehtivad erinevates vanuse-ja riskirühmades: imikutele ja väikelastele, koolilastele, täiskasvanutele, kelle töö on seotud müraga, ning eakatele või inimestele, kellel esinevad märgid, nagu kahin, kuulmiskõverate muutused või kõnemõistmise raskused. Uuringud võivad toimuda perearsti, töötervishoiu või eriarsti kaudu.

Protseduurid ja testid. Kuulmiskontrolli käigus hinnatakse heliseseisundit ja kuulmistaset erinevatel sagedustel. Peamised meetodid hõlmavad puhttoon-audiomeetriat, mis mõõdab kuulmist helisagedustel; kõnetestid, mis hindavad sõnade ja lause mõistmist; ning vajadusel timpanomeetriat (kõrvakõrva toimimise hindamiseks) või otoakustilisi emissioone ning ABR-i, mida kasutatakse vastsündinute ja keerukamate juhtudel. Tulemused koostatakse tavaliselt audiogrammina ja neid tõlgendatakse audioloogi või ENT-i spetsialisti poolt.

Tulemused ja järg toimingud. Kui kuulmislangus on tuvastatud, koostatakse täiendav hindamis- või raviplaan: kuuldeaparaadid või assistentsüsteemid, kesknärvisüsteemi või keskkõrva probleemide ravi, ning vajadusel töö- või koolikeskkonna kohandused. Juurdepääs kuulumiskontrollile ning täiendav nõustamine on sageli kättesaadavad riiklikult või piirkondlikult.