kopsuhaigustes

Kopsuhaigustes on rühm haigusi, mis mõjutavad kopsude struktuuri või funktsiooni. Need võivad olla ägedad või kroonilised ning mõjutada hingamist, hapniku transporti verre ja süsinikdioksiidi väljalaskmist. Sümptomid võivad hõlmata köha, õhupuudust ja rinnavalu või ebamugavustunnet, kuid varases staadiumis võib haigus olla asümptomaatiline.

Klassifikatsioon hõlmab peamiselt: obstruktiivsed haigused, nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus COPD ja astma, mis piiravad õhuvoolu; restriktivsed haigused, nagu kopsufibroos ja teised interstitsiaalsed haigused, mis piiravad kopsude laienemist; infektsioonhaigused, näiteks pneumoonia ja tuberkuloos; neoplastilised haigused, nagu kopsuvähk. Mõnel juhul on haigused seotud veresoonte või autoimmuunsete mehhanismidega. Haiguste kulg sõltub paljudest teguritest, sealhulgas riskifaktoritest, varajasest avastamisest ja ravi kättesaadavusest.

Diagnoos põhineb anamneesil, füüsikalisel läbivaatamisel ja pildistamisel (röntgen, CT), samuti funktsionaalsetel testidel nagu spiromeetria. Vajadusel kasutatakse lisapedektsioone, näiteks bronhoskoopiat, vereanalüüse või biopsiat. Ravi sõltub haigusest: astma ja COPD puhul rakendatakse bronhodilataatoreid ning põletikuvastaseid ravimeid ning vajadusel hapnikuteraapiat; infektsioonide korral antibiootikumid; kasvajate korral on sagedane onkoloogiline ravi; mõnel juhul kasutatakse operatsiooni, kiiritust või kopsu siirdamist. Ennetus on oluline ning hõlmab suitsetamisest loobumist, vaktsineerimisi ja õhu kvaliteedi parandamist.

Prognoos ja elukvaliteet sõltuvad haiguse tüübist, varajasest diagnoosist ja ravivõimalustest ning patsiendi üldisest tervisest. Kopsuhaigused moodustavad olulise osa terviseriskidest ning nende ennetus ja varajane ravi on tervishoius prioriteetne.