koostisalduse

Koostisalduse ehk koostise mõiste kirjeldab aine või süsteemi koostisosade tüüpe ja nende koguseid. See hõlmab nii keemilist koostist kui ka füüsikaliste või tööprotsessidega seotud koostisosade jaotusviise. Mõiste kasutatakse laialdaselt keemias, materjaliteaduses, toitumises ja tööstuses.

Keemiline koostis eristab end ningamrinkult elemente ja ühendit, millest aine koosneb. Empiiriline valem näitab lihtsaimat elatusaatomite suhet kogu koostises, molekulaarne valem aga näitab täpseid aatomite arve molekulides. Segude puhul võib koostis olla homogeenseid (ühtlaselt jaotunud koostisosad) või heterogeenseid (mööduvad faasijagumised).

Koostise määramiseks kasutatavad meetodid hõlmavad elementaaranalüüsi ja gravimeetrilisi või termilisi analüüse, mass-spektromeetria ja spektroskoopiat, sh põletusanalüüsi üldist funktsiooni. Nende tulemusena saab välja selgitada iga koostisosa sisaldus protsentides või moolides ning tuvastada võimalikke lisandeid või koostissidemete olemust.

Kasutus ja tähtsus on laiad: keemilises uurimuses määrab koostis aine identiteedi ja omadused; materjaliteaduses juhib see seadmete ja toodete koostist ning jõudlust; toitumises kajastab koostis toitaineid ja koostisosade suhtarvu. Koostisalduse mõistmine võimaldab hinnata kvaliteeti, ohutust ja sobivust konkreetseteks rakendusteks ning juhib vastavalt protsessi optimeerimist.