konversatsioonianalüüsis

Konversatsioonianalüüs on uurimisvaldkond, mis keskendub inimeste omavahelise suhtluse üksikasjalikule uurimisele. Selle peamine eesmärk on mõista, kuidas inimesed vestluste kaudu tegevusi sooritavad, kuidas nad oma käitumist korraldavad ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Analüüs keskendub peamiselt salvestatud vestluste teksti- või helimaterjalile, kus pööratakse tähelepanu igale sõnale, pausile, intonatsioonile ja muule suhtluslikule aspektile.

Konversatsioonianalüüs ei püüa seletada, miks inimesed vestlevad nii nagu nad vestlevad, vaid kirjeldab täpselt, *kuidas* nad seda teevad. Meetod on sageli empiiriline ja induktsioonipõhine, kus uurija lähtub konkreetsest materjalist ja loob selle põhjal üldisemaid järeldusi. Populaarsemad uurimisobjektid on inimeste igapäevased vestlused, kuid seda meetodit rakendatakse ka erinevates institutsionaalsetes kontekstides, nagu meditsiin, haridus või õigusasutused.

Peamised kontseptsioonid konversatsioonianalüüsis hõlmavad pöördete järjekorda, pausi tähtsust, paranduste mehhanisme ja vestluse algust ning lõppu. Uurijad vaatavad, kuidas üks osaleja oma pöörde lõpetab ja kuidas teine osaleja sellele reageerib, moodustades pideva suhtlusliikumise. Konversatsioonianalüüs on oluline tööriist suhtluse, sotsioloogia, lingvistika ja psühholoogia valdkonnas.