kontsentratsioonivõimetust

Kontsentratsioonivõimetus, tuntud ka kui tähelepanuhäire või keskendumisraskus, viitab raskusele säilitada või suunata tähelepanu ülesannetele või stiimulitele. See võib avalduda erineval moel, sealhulgas kergehõlpsa tähelepanu hajumise, pideva rahutuse, raskuste unustamisega, mida tuleb teha, või probleemi tundmisega, et lõpetada ülesandeid. Sageli on sellega seotud inimeste arvates laiskus või motivatsioonipuudus, kuid tegelikult on tegemist aju töövõime häirega.

See seisund võib mõjutada inimesi igas vanuses ja sellel võib olla mitmeid põhjusi. Ühed levinumad põhjused on neurobioloogilised tegurid, mis puudutavad ajus teatud neurotransmitterite tasakaalu. Samuti võivad mängida rolli keskkonnategurid, nagu liigne müra, stress või väsimus. Teatud meditsiinilised seisundid, näiteks kilpnäärme talitlushäired või uneapnoe, võivad samuti põhjustada kontsentratsioonivõimetust. Lisaks võivad psühholoogilised tegurid, nagu ärevus, depressioon või trauma, kahjustada inimese võimet keskenduda.

Kontsentratsioonivõimetuse mõju elule võib olla märkimisväärne, mõjutades õppimist, tööd, suhteid ja üldist heaolu. See võib põhjustada akadeemilist mahajäämust, tööalaseid probleeme, sotsiaalset isolatsiooni ja enesekindluse langust.

Diagnostika hõlmab tavaliselt kliinilist hindamist, sealhulgas vestlust patsiendi ja tema lähedastega, ning erinevate tähelepanu ja kognitiivsete funktsioonide hindamiseks mõeldud testide kasutamist. Ravi on sageli individuaalne ja võib hõlmata käitumisteraapiat, elustiili muutusi (näiteks regulaarne uni ja tervislik toitumine), psühhoharidust ja vajadusel medikamentoosset ravi.