kondensatsioonpolümeratsioon

Kondensatsioonpolümeratsioon, tuntud ka kui polükondensatsioon, on keemiline protsess, mille käigus monomeerid ühinevad, moodustades polümeeri. Selle protsessi eripära on see, et iga monomeeridevahelise sideme moodustumisel eraldub väike molekul, tavaliselt vesi. Need väikesed molekulid "kondenseeruvad" polümeeri ahelast välja.

Erinevalt liitpolümerisatsioonist, kus monomeerid lihtsalt liituvad ilma kõrvalproduktita, kaasneb kondensatsioonpolümerisatsiooniga alati mingi väikese molekuli vabanemine. Levinumad kõrvalproduktid on veemolekulid, kuid võivad esineda ka näiteks ammoniaak või metanool, sõltuvalt kasutatavatest monomeeridest.

Selle polümerisatsiooni tüübi abil saadakse mitmeid olulisi polümeere, nagu polüestrid, polüamiidid (nailon) ja polükarbonaadid. Näiteks polüestrite moodustumisel reageerib karboksüülrühm alkoholi hüdroksüülrühmaga, moodustades estri sideme ja vabastades veemolekuli. Polüamiidide puhul reageerib karboksüülrühm amiini rühmaga, moodustades amiidi sideme ja vabastades samuti veemolekuli.

Kondensatsioonpolümerisatsiooni iseloomustab see, et iga monomeeri ahelasse liitumise etapp nõuab kahe funktsionaalse rühma reageerimist, millest üks annab osa väikese molekuli moodustamiseks ja teine jääb polümeeri ahelasse.