kondensatsioonist

Kondensatsioon on füüsikaline protsess, mille käigus gaasilise oleku aine muutub vedelaks olekuks. See toimub, kui aine temperatuur langeb selle kastepunktini, mis on temperatuur, mille juures gaas küllastub ja hakkab kondenseeruma. Kondensatsioon on vastupidine aurustumisele.

Protsess võib toimuda erinevatel viisidel. Üks levinumaid on temperatuuri langus, mis põhjustab gaasi molekulide energiakao ja aeglustumise. Kui molekulid on piisavalt aeglased, hakkavad nad üksteist külgetõmbejõudude tõttu ligi tõmbama ja moodustavad vedeliku tilku. Teine viis on rõhu tõus. Kui gaasi rõhku suurendatakse, sunnitakse molekule lähemale, mis suurendab kokkupõrgete sagedust ja soodustab kondensatsiooni.

Kondensatsioon on oluline looduslik nähtus. Näiteks moodustavad pilved atmosfääris oleva veeauru kondensatsioonist. Vihm, lumi ja rahe on samuti kondensatsiooniprotsessi tulemus. Hommikune kaste on niiskuse kondensatsioon taimede pindadel.

Ka tööstuses ja igapäevaelus on kondensatsioonil palju rakendusi. Jahutussüsteemides kasutatakse kondensaatoreid, et muuta kõrgsurveaur vedelikuks, vabastades samal ajal soojust. Akendele tekkiv kondensatsioon on märk sellest, et sisetemperatuur on kõrgem kui välisõhu temperatuur ja õhk on niiske. Rõhu all olevate gaaside säilitamine ja transportimine sõltub sageli gaaside kondenseerimisest vedelaks olekuks. Kondensatsiooni mõistmine aitab selgitada paljusid keskkonnas ja tehnoloogias toimuvaid protsesse.