kondenseerimisest

Kondenseerimine on füüsikaline protsess, mille käigus gaas muutub vedelikuks. See juhtub siis, kui gaasi temperatuur langeb allapoole selle kastepunkti. Kastepunkt on temperatuur, mille juures gaas muutub küllastunuks ja hakkab kondenseeruma. Kondenseerumine võib toimuda ka siis, kui gaasi rõhku suurendatakse.

Kondenseerumine on vastupidine protsess aurustumisele, mille käigus vedelik muutub gaasiks. Kondenseerumine vabastab energiat. Näiteks kui veeaur kondenseerub, vabastab see soojust. Seda soojust kasutatakse paljudes rakendustes, näiteks auruturbiinides elektri tootmiseks.

Kondenseerumist esineb looduses mitmel kujul. Pilved ja udu tekivad veeauru kondenseerumisel atmosfääri. Kaste moodustub öösel muru ja teiste pindade kohal, kui õhk jahtub.

Kondenseerumist kasutatakse ka mitmesugustes tööstuslikes protsessides. Näiteks destilleerimisel eraldatakse vedelikud nende keemistemperatuuride erinevuse alusel. See hõlmab vedeliku aurustumist ja seejärel auru kondenseerimist, et koguda puhastatud vedelikku. Jäätisemasinad kasutavad kondenseerumise põhimõtet, et muuta kreem jäätiseks. Külmutusseadmed ja kliimaseadmed kasutavad kondenseerumist jahutamiseks, kus külmutusagens aurustub ja neelab soojust, seejärel kondenseerub ja vabastab selle soojuse väliskeskkonda.