Vihm

Vihm on vedel sademete vorm, mis langeb Maa pinnale. See tekib, kui pilvedes moodustuvad veepiisad, mis kasvavad raskemaks ja langevad alla, kui õhk neid enam ei suuda tõsta. Kui õhutemperatuur on üle 0 °C, sadeneb vesi Maa peale vedelana; madalama temperatuuri korral võivad sademed muutuda lumeks või jäädeks.

Vihm esineb erineva intensiivsusega. See võib olla kerge, mõõdukas või tugev ning tulla püsiva sajuna või lühikeste, äkiliste hoovitena. Sademete kogust mõõdetakse millimeetrites; 1 mm sademet vastab ühe liitri veele ruutmeetri kohta. Intensiivust kirjeldatakse sageli millimeetrites tunnis (mm/h).

Vihm tekib tavaliselt atmosfääris, kus niiskus tõuseb, kondenseerub pilvedes ning tilgad kasvavad, kuni need langevad maa poole. Erinevad õhumassid ja nende kokkupõrked, näiteks frontaalsed süsteemid ja konvektsioon, annavad vihmale erineva põhjuse ja ajalise jaotuse.

Mõju: vihm täidab jõe- ja põhjaveevarusid, niisutab taimestikku ning on oluline osa veekasutusest ja põllumajandusest. Teiselt poolt võib tugev vihm põhjustada üleujutusi, erosiooni, teede ummistumist ja liiklusprobleeme ning nõuab tõhusa drenaaži ja planeerimise mehhanisme.

Kliimakeskkond: Eestis on vihm tavaline nähtus; sademete jaotumine aastas ning aastaajad varieeruvad sõltuvalt Atlandi kliimast ja mere mõjust.