kondensatsioonipolümerisatsioonideks

Kondensatsioonipolümerisatsiooniks on polümerisatsiooni tüüp, kus kaks või enam monomeeri molekuli reageerivad ja ühinevad, moodustades polümeeri ja kõrvalsaaduse, mis on tavaliselt väike molekul, nagu vesi või metanool. See erineb ahelpolümerisatsioonist, kus monomeerid liituvad ilma kõrvalsaaduste tekkimiseta. Kondensatsioonipolümerisatsioonil moodustub polümeeri selgroog monomeeri funktsionaalsete rühmade vaheliste reaktsioonide kaudu. Tüüpilised funktsionaalsed rühmad, mis osalevad selles reaktsioonis, on karüülhapped, alkoholid, amiinid ja halogeenid.

Selle protsessi tulemuseks olevad polümeerid on tuntud kui polükondensatsioonid. Levinud näited polükondensatsioonidest hõlmavad polüestrid, polüamiidid (nailonid), polüuretaanid ja polükarbonaadid. Polüestrid moodustuvad karüülhappe ja alkoholi reaktsioonil, moodustades estreid. Polüamiidid tekivad karüülhappe ja amiini reaktsioonil, moodustades amiidsidemeid.

Kondensatsioonipolümerisatsioonide tööstuslikud rakendused on laialdased. Neid kasutatakse kiudude, plastide, vaikude ja muude materjalide tootmiseks, mida kasutatakse rõivastes, pakendites, ehitusmaterjalides ja autotööstuses. Reaktsiooni kiirus ja polümeeri molekulmassi suurus sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas monomeeride kontsentratsioonist, temperatuurist, katalüsaatori olemasolust ja reaktsiooniajast.