Kondensatsioonipolümerisatsioonide

Kondensatsioonipolümerisatsioon on keemiline protsess, mille käigus kaks või enam monomeeri ühinevad, et moodustada polümeer, samal ajal kui väike molekul, nagu vesi või metanool, eraldub. Erinevalt liitumispolümerisatsioonist, kus kõik monomeeri aatomid inkorporeeritakse polümeeri, kaotatakse kondensatsioonipolümerisatsioonis üks või mitu väikest molekuli. See protsess toimub tavaliselt siis, kui monomeeridel on funktsionaalsed rühmad, mis võivad omavahel reageerida. Näiteks võivad karboksüülhappe ja alkoholi rühmadest moodustuda ester-sidemed vee eraldumisega, või amiini- ja karboksüülhappe rühmadest amiid-sidemed. Kondensatsioonipolümerisatsiooniga saadakse laialdaselt kasutatavaid polümeere nagu polüestrid (nt PET), polüamiidid (nt nailon) ja polükarbonaadid. Reaktsiooni kiirus ja lõpp-toote molekulmass sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas monomeeride puhtusest, temperatuurist ja katalüsaatorite olemasolust. Seda tüüpi polümerisatsiooni peetakse oluliseks polümeerkeemias, kuna see võimaldab luua mitmesuguseid materjale, millel on spetsiifilised omadused ja rakendused erinevates tööstusharudes.