polükondensatsioonidest

Polükondensatsioon on polümerisatsiooni tüüp, mille käigus kaks või enam monomeeri molekuli reageerivad, et moodustada polümeeri, samal ajal kui väike molekul, nagu vesi, eraldub. See erineb polüadditsioonist, kus monomeerid lihtsalt ühendavad ilma kõrvalprodukti eraldumiseta. Polükondensatsiooni reaktsioonid hõlmavad tavaliselt funktsionaalseid rühmi, mis on võimelised moodustama kovalentsid sidemeid.

Polükondensatsiooni teel saadakse mitmeid olulisi polümeere. Näiteks polüestrid, nagu polüetüleentereftalaat (PET), mida kasutatakse pudelite ja kiudude tootmiseks, moodustuvad ditsiinhape ja diool. Polüamiidid, sealhulgas nailon, tekivad ditsiinhape ja diamiin. Polükarbonaadid, mida kasutatakse vastupidavate plastide tootmiseks, saadakse bisfenool A ja fosgeeni reaktsioonil. Samuti polükondensatsiooniga saadakse polüsahhariidid, nagu tselluloos ja tärklis, mille monomeerid on monosahhariidid, näiteks glükoos.

Polükondensatsiooni mehhanism hõlmab tavaliselt reageerivate monomeeride funktsionaalsete rühmade vahelist reaktsiooni, mille tulemuseks on kovalentsid sidemete moodustumine ja väike molekuli eraldumine. Reaktsioon võib toimuda mitmesugustes tingimustes, sealhulgas temperatuuri, rõhu ja katalüsaatorite olemasolu varieerimisega, et kontrollida polümeeri molekulmassi ja omadusi. Polükondensatsioon on oluline tööstuslik protsess paljude igapäevaelus kasutatavate materjalide tootmiseks.