kolorektaalvähk

Kolorektaalvähk viitab vähile, mis algab käärsooles või pärasooles. Käärsool on jämesoole pikim osa ja pärasool on selle viimane osa. Kolorektaalvähk tekib tavaliselt siis, kui käärsoole või pärasoole limaskesta rakkudest hakkavad kasvama polüübid, mis võivad aja jooksul muutuda vähkkasvajateks.

Riskifaktorite hulka kuuluvad vanus, perekonna ajalugu, teatud geneetilised sündroomid nagu perekondlik adenomatoosne polüpoos ja Lynch'i sündroom, põletikulised soolehaigused nagu Crohni tõbi ja haavandiline koliit, samuti elustiilitegurid nagu vähene füüsiline aktiivsus, ebaterve toitumine (vähe kiudaineid, palju töödeldud liha), rasvumine, suitsetamine ja suur alkoholitarbimine.

Sümptomid võivad olla muutused väljaheite harjumustes (kõhulahtisus, kõhukinnisus), vere esinemine väljaheites, pidev kõhuvalu, puhitus või ebamugavustunne, seletamatu kaalulangus ja väsimus. Mõnel juhul võib haigus olla algstaadiumis ilma märgatavate sümptomiteta.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt kolonoskoopiat, mille käigus saab vaadelda käärsoolt ja pärasoolt ning võtta biopsiaproove. Lisaks võidakse kasutada väljaheite analüüse, kompuutertomograafiat (CT) ja muid pildiuuringuid haiguse staadiumi määramiseks.

Ravi sõltub haiguse staadiumist ja võib hõlmata kirurgilist eemaldamist, keemiaravi, kiiritusravi või nende kombinatsiooni. Varajane avastamine ja ravi on olulised haiguse prognoosi parandamiseks.

Ennetusmeetmed hõlmavad tervislikku eluviisi, tasakaalustatud toitumist ja regulaarseid sõeluuringuid, eriti riskirühmadele.