kolloididele

Kolloidid on materjalid, mis koosnevad kahest või enamast faasist, kus üks või mitu hajutatud faasi on jaotunud ühtlaselt teises pidevas faasis. Kolloidide osakeste suurus jääb tavaliselt vahemikku 1 nanomeeter kuni 1 mikromeeter. Need osakesed on piisavalt suured, et olla nähtavad mikroskoobi all, kuid mitte piisavalt suured, et settimise teel eralduda.

Kolloidid erinevad lahustest selle poolest, et lahustunud ained on molekulaarsel või ioonilisel tasemel jaotunud ning neid ei saa füüsikaliste meetoditega eraldada. Samuti erinevad kolloidid suspensioonidest, mille osakesed on palju suuremad ja settimise teel kergesti eraldatavad.

Kolloidid võib liigitada erinevate kriteeriumide alusel, näiteks hajutatud faasi ja pideva faasi agregaatoleku järgi. Levinud tüüpide hulka kuuluvad aerosoolid (tahke või vedel hajutatud faas gaasis), vahud (gaas tahkes või vedelas pidevas faasis), emulsioonid (vedel vedelas pidevas faasis) ja sol-geelid (tahke hajutatud faas vedelas pidevas faasis, mis võib muunduda geeliks).

Kolloidide omadused, nagu Tyndalli efekt (valguse hajumine kolloidiosakeste poolt), Browni liikumine (osakeste juhuslik liikumine) ja stabiilsus, on nende väikese suuruse ja suure pindala-ruumala suhte tõttu olulised. Kolloide leidub laialdaselt looduses ja need on olulised paljudes tööstuslikes protsessides, sealhulgas toiduainetetööstuses, meditsiinis ja materjaliteaduses.