kokkupõrkerõhust

Kokkupõrkerõhk on füüsikaline suurus, mis kirjeldab survet, mida rakendatakse kahe keha kontaktpinna vahel kokkupõrkel. See on ajas muutuja ning sõltub löögijõust, kiirusest, materjalide jäikusest ja deformeerumisest ning kontaktpinna geomeetriast. Kokkupõrkerõhk ei ole üks ühesuurus; seda käsitletakse tavaliselt kui p(t) ja selle maksväärtust pmax.

Kontakti kirjeldamisel kasutatakse sageli keskmise survet ja maksimaalset survet. Keskmine survet p_avg saab hinnata kui F_avg / A, kus F_avg on kontaktjõud ja A kontaktpinna ala. Jõud on seotud impulsi Δp ja kokkupõrke kestusega Δt, kus F_avg ≈ Δp/Δt. Maksimaalne survet pmax võib olla oluliselt suurem kui p_avg, eriti kui kontaktaeg on lühike ja pindala väike. Üldiselt suurenevad surveala ja jäikuse mõju korral.

Mõõtmine ja mudeldamine hõlmavad nii katsetusi kui ka arvutuslikke meetodeid. Crash-testides kasutatakse surve- ja kiirendusandureid ning kontaktkohtade pingemõõtureid ja strain-gauge’ide süsteeme. Praktikas rakendatakse ka keerukaid simuleerimisi, näiteks kõverate jaotusühtlustust ning lõhkumis‑ või jäikusmudelitega finitsiaalset elementide analüüsi (FEA), et saada p(t) ja pmax väärtused.

Rakendused hõlmavad autohoolduse ja turvalisuse valdkondi, lennundust ja kaitsevarustust. Kokkupõrkerõhku hinnatakse materjalide ja konstruktsioonide vastupanu ning ohutusstandardite täitmiseks, et tagada piisav tugevus ja energiasalv kaitse jõu korral.