koensüümidest

Koensüümid on orgaanilised, mittevalgulised molekulid, mis on vajalikud ensüümide toimetamiseks. Nad seostuvad ensüümidega ja aitavad kaasa biokeemiliste reaktsioonide toimumisele, mida ensüümid katalüüsivad. Koensüümid ei ole ise ensüümid, vaid toimivad abimolekulidena.

Paljud koensüümid on vitamiinide derivaadid. Vitamiinid on eluks vajalikud orgaanilised ühendid, mida organism ise ei suuda sünteesida ja mida saadakse toidust. Kui inimene ei saa piisavalt teatud vitamiine, võib see mõjutada ka vastavate koensüümide tootmist ja seega mitmete ainevahetusprotsesside tõhusust. Näiteks kuuluvad B-rühma vitamiinid sageli koensüümide ehitusplokkide hulka.

Koensüümid osalevad erinevates metaboolsetes radades, sealhulgas energia tootmisel, toitainete muundamisel ja rakkude signaalsüsteemides. Nad võivad võtta üle või loovutada elektrone, aatomeid või molekulaarseid rühmi reaktsiooni käigus. Pärast reaktsiooni lõppu naaseb koensüüm oma algsesse vormi ja võib uuesti osaleda järgmises katalüütilises tsüklis.

Populaarsete koensüümide näideteks on NAD (nikotiinamiid-adeniin-dinukleotiid) ja FAD (flaviin-adeniin-dinukleotiid), mis on olulised redoksreaktsioonides rakuhingamise ajal. Samuti koensüüm A, mis on tähtis rasvhapete ja süsivesikute metabolismi teedel. Koensüümid on seega kriitilise tähtsusega kõikide elusorganismide normaalseks toimimiseks.