kindlustustega

Kindlustused on lepingud, mille alusel kindlustusandja kohustub hüvitama kindlustatule teatud kahju või kahjude riski realiseerumise korral ning vastutasuks tasub kindlustatu kindlustusmakse. Termin “kindlustustega” kasutatakse sageli viitamaks kindlustusportfelli või -lepingu kogumit, mida inimene omab. Eesti kindlustusturgu reguleerib Finantsinspektsioon ja Euroopa Liidu õigus, mis tagavad tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse.

Levinumad kindlustusliigid Eestis on elukindlustus, tervisekindlustus, autokindlustus, kodukindlustus, reisikindlustus ning vastutuskindlustus. Iga liik keskendub erinevatele riskidele: elukindlustus tagab rahalise kindlustuse pereliikmetele, tervisekindlustus katab ravi- ja haiglavastuseid ning arstiabi kulu, autokindlustus kaitseb varalist kahju liikluses, kodukindlustus varade kaitseks, reisikindlustus katab ootamatud reisikulud ning vastutuskindlustus katab kahjusid, mida kolmandad isikud võivad tekitada.

Peamised mõisted on kindlustusmakse (preemia), omavastutus, katvus, erandid ning kahjunõue. Enne lepingu sõlmimist hinnatakse riske ja vajadusi ning koostatakse kindlustuskava. Lepingu sõlmimisel on oluline tutvuda katvuse ulatuse, piiride ja eranditega ning küsida täpsustusi, kui midagi ei ole selge.

Tarbijatele on oluline võrrelda hindu ja katvust ning mõista, et erinevad kindlustuslepingud võivad pakkuda erinevat kindlustuskattuvust. Kahju korral esitab klient kahjunõude ning protsessi juhib kindlustusjuhtiv isik. Finantsinspektsioon tagab, et kindlustusettevõtted täidavad seadusest tulenevaid nõudeid ning klientide õigused on kaitstud. Solvency II raamistik Euroopa Liidus suurendab kindlustusettevõtete kapitali ja riskijuhtimist.