kilpnäärmehaigustega

Kilpnäärmehaigused on seisundid, mis mõjutavad kilpnääret, endokriinset nääret, mis asub kaela esiosas. Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust, kasvu ja arengut. Kui kilpnääre ei tööta korralikult, võib see põhjustada mitmeid terviseprobleeme.

Kilpnäärmehaigused võivad olla tingitud mitmest tegurist, sealhulgas autoimmuunhaigustest, joodipuudusest, põletikest ja kasvajatest. Levinumad kilpnäärmehaigused on hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus) ja hüpertüreoidism (kilpnäärme ületalitlus). Hüpotüreoidismi korral toodab kilpnääre liiga vähe hormoone, mis aeglustab keha ainevahetust. Sümptomiteks võivad olla väsimus, kaalutõus, külmatundlikkus ja kuiv nahk. Hüpertüreoidismi korral toodab kilpnääre liiga palju hormoone, mis kiirendab ainevahetust. Sümptomiteks võivad olla kaalulangus, kiire pulss, närvilisus ja suurenenud söögiisu.

Muud kilpnäärmehaigused hõlmavad struumat (kilpnäärme suurenemine), kilpnäärmesõlmi ja kilpnäärmevähki. Diagnoosimine toimub tavaliselt vereanalüüside, kilpnäärme ultraheliuuringu ja mõnikord ka biopsia abil.

Ravi sõltub konkreetse haiguse tüübist ja raskusastmest. Hüpotüreoidismi ravitakse sageli kilpnäärmehormooni asendusteraapiaga. Hüpertüreoidismi võib ravida ravimitega, radioaktiivse joodi või kirurgilise eemaldamisega. Struuma ja sõlmede ravi sõltub nende suurusest ja sümptomitest. Kilpnäärmevähi ravi hõlmab sageli kirurgiat ja radioaktiivset joodravi. Varajane diagnoosimine ja sobiv ravi on olulised tüsistuste vältimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.