kiiritusriskid

Kiiritusriskid viitavad kahjulikele mõjudele, mis võivad tekkida ioniseeriva kiirguse või ultraviolettkiirguse kokkupuutel. Ioniseeriv kiirgus, nagu röntgenikiired, gammakiired ja alfa- ning beetaosakesed, võib põhjustada DNA kahjustusi, mis omakorda suurendab vähiriski tekkevõimalust. Mõju sõltub kiirituse annusest, kestusest ja kiirguse tüübist. Äärmuslikel juhtudel võib suur kiirgusannus põhjustada ägedat kiiritushaigust.

Ultraviolett (UV) kiirgus, mida leidub päikesevalguses ja tehisallikates nagu solaariumid, võib samuti tervist kahjustada. Lühiajaline kokkupuude võib põhjustada päikesepõletust ja silmadele kahju. Pikaajaline või korduv UV-kiirguse kokkupuude on oluline riskitegur nahavähi, sealhulgas melanoomi tekkel. Samuti võib see kiirendada naha vananemisprotsessi, põhjustades kortse ja pigmentatsioonihäireid.

Kiiritusriskide maandamiseks on oluline järgida ohutusnõudeid. See hõlmab kiirgusega töötamisel sobivate kaitsevahendite kasutamist, meditsiiniliste protseduuride puhul vajadusel kiirgusdooside jälgimist ja piiramist ning päikese UV-kiirguse eest kaitsmist peakatte, päikesekaitsekreemi ja riietuse abil. Oluline on ka teadlikkus erinevatest kiirgusallikatest ja nende potentsiaalsest mõjust tervisele.