kiirgusannuste

Kiirgusannuste ehk ioniseeriva kiirguse annus on mõõt, mis kirjeldab, kui palju kiirgusenergia on imendunud aine või elusorganismi massi kohta. Peamised mõõtühikud on gray (Gy) ja sievert (Sv). Gray kirjeldab imendunud annust: energia jaotub massi kohta. Sievert arvestab kiirguse tüübi ja koe tundlikkusega ning iseloomustab potentsiaalset bioloogilist mõju.

Erinevad annustüübid hõlmavad absorbeeritud annust (D) Gy-s, mis kirjeldab energia imendumist aine kohta. Võrdne annus (H) arvutatakse kui D korda kiirguse tüübi bioloogilist kaalukat (Wr). Efektiivne annus (HE) on kogu keha või elundite kaalutud annuste summa, kus iga koe kaalutakse selle tundlikkusega (Wt). Mõõtühikuks on Sv. Need mõisted aitavad hinnata nii füüsikalist kui ka bioloogilist mõju erinevatele kiirgusallikatele.

Mõõtmine ja dosimetria põhinevad dosimeteritel: ionisatsioonikamber, termoluminesentsed dosimetrid (TLD) ja optiliselt stimuleeritud luminesentsid (OSL) ning isiklikud dosimeterid, mida kasutatakse töökohal ja meditsiinis, et jälgida kogukusioone ja hoida annuseid kontrolli all.

Allikad ja kontekst hõlmavad looduslikku tausta (kosmiline kiirgus, maapinnal olev kiirgus, radon), meditsiinilist kiirgust (röntgen, CT, radioteraapia) ning tööstus- ja lennuveosid. Rahvusvaheliselt järgitakse ohutuspõhimõtet ALARA (as low as reasonably achievable) ning annuste piirnorme, mis erinevad üldsuse ja töökohal töötavate inimeste jaoks.

Kokkuvõttes kiirgusannused on oluline mõõt yksuse, mis kombineerib füüsikalise energia imendumise ja bioloogilise riski, et hinnata kiirgusohutust ja riske erinevates olukordades.

---