keratinotsüütidest

Keratinotsüüdid on peamised rakutüübid, mis moodustavad epidermise, inimese naha väliskihi. Nad sünteesivad ja akumuleerivad valku nimega keratiin, mis annab nahale selle tugevuse ja kaitsefunktsiooni. Keratinotsüüdid on pärit naha aluskihis olevatest rakkudest, mida nimetatakse basaalkihi keratinotsüütideks. Need rakud jagunevad pidevalt ja liiguvad ülespoole läbi epidermise erinevate kihtide.

Liikumise käigus läbivad keratinotsüüdid diferentseerumisprotsessi. Nad muutuvad lamedamaks ja kõvemaks, moodustades sarvkihi, mis on epidermise kõige pealmine ja surnud rakkudest koosnev kiht. Sarvkihi keratinotsüüdid on tihedalt pakitud keratiiniga ja neil on oluline roll naha barjäärifunktsioonis, kaitstes seda füüsiliste kahjustuste, mikroorganismide ja veekaotuse eest.

Lisaks keratiini tootmisele osalevad keratinotsüüdid ka immuunvastuses ja põletikulistes protsessides. Nad võivad toota erinevaid tsütokiine ja kemokiine, mis reguleerivad immuunrakkude tegevust ja aitavad kaasa haavade paranemisele. Keratinotsüütide normaalse talitluse häired võivad põhjustada mitmesuguseid nahahaigusi, sealhulgas psoriaasi ja ekseemi.