nahahaigusi

Naha haigused on haiguste rühm, mis mõjutab nahka ja sageli ka selle limaskestasid, juukseid või küüsi. Need võivad olla ajutised või kroonilised ning avalduda lööbe, punetuse, sügeluse, ketenduse, lõhede või mullidena. Naha haigused võivad tuleneda nakkustest, põletikust, autoimmuunsetest mehhanismidest, geneetilistest teguritest või naha kokkupuudest ärritavate ainete või allergeenidega.

Peamised rühmad hõlmavad nakkushaigusi (bakteriaalsed, seen- või viirusinfektsioonid, nt impetigo, jalaseen, pityriasis versicolor ja herpes), põletikulisi haigusi (ekseem, psoriaas, kontaktdermatiit, urtikaaria) ning nahakasvajaid (melanoom, basaal- ja lamerakuline kartsinoom). Harva leiduvad pärilikud nahahaigused, näiteks ichthyosis, samuti mõne autoimmuunhaiguse nahamuutused.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ja haiguslool ning vajadusel täiendavatel uuringutel: nahakultuurid ja mikroskoopia, viroloogilised testid, naha biopsia histoloogiline uuring; dermatoskoopia võib aidata nahakasvajate hindamisel.

Ravi sõltub konkreetsest haigusest ja võib hõlmata lokaalseid ravimeid (kortikosteroidid, immunomodulaatorid, antimükootilised või antibakteriaalsed ained), vajadusel süsteemseid ravimeid või viirusevastaseid aineid ning mõnel juhul fototeraapiat või kirurgilist sekkumist kasvajate korral. Üldine nahahooldus, niisutamine ja päikesekaitse aitavad vähendada sümptomeid ja ennetada ägenemisi.

Epidemioloogia ja prognoos: Nahahaigused on maailmas väga levinud ning esinemissagedus varieerub vanuse, geograafia ja geneetika poolest. Paljude krooniliste haiguste puhul sõltub prognoos haigusest ja ravi järgsest hooldusest.