keratinotsüütidega

Keratinotsüütidega on epiteelrakkude liig, mis moodustavad peamiselt nahka ja selle lisandite (näiteks karvade, klibe ja künnede) ning ka suu- ja emakakäigu limaskesta. Nimetus tuleneb nende rakkude sisaldusest keratiinide, struktuurproteiinide, mis annavad neile tugevuse ja kaitsevõime.

Keratinotsüütidega on mitmesuguseid rakke, kuid kõige tuntumad on keratinotsüüdid, basaalrakud ja keratinootsüüdid. Keratinotsüüdid on diferentseerunud rakud, mis on täis keratiiniga ja moodustavad nahka pealise kihti (epidermise). Basaalrakud paiknevad epidermise aluskihtides ja on rakke, mis jagunevad ja edasi diferentseeruvad keratinotsüütideks. Keratinootsüüdid on rakud, mis asuvad epidermise keskkihtides ja on keratiinisisaldusega, kuid veel ei ole täielikult diferentseerunud.

Keratinotsüütidega on oluline roll nahka kaitseva funktsiooni täitmisel. Nad moodustavad nahka pealise barjäärmehhanismi, mis kaitseb keha välisetegevuste, UV-kiirguse ja patogeense mikroflora eest. Keratinotsüütidega on ka osaliselt vastu võtlikkus nahka haigustele, nagu psoriaas, ekseem ja nahavähi.

Keratinotsüütidega areng ja funktsioonid on tihedalt seotud hormonaalsete ja geneetiliste teguritega. Näiteks on hormoonid, nagu kortisool ja androgeenid, mõju keratinootsüütidele ja nende diferentseerumisele. Geneetilised mutatsioonid võivad põhjustada nahavähi, nagu basaalrakkude karsinoom või plaaatslik nahavähi.

Keratinotsüütidega on oluline osa ka nahareostuse ja -hoolduse protsessides. Keratinootsüütidega rakud on regulaarselt uuenemise protsessi all, mis võimaldab nahale säilitada oma tervist ja funktsionaalsust. Keratinootsüütidega rakud on ka olulised kosmeetikatoodete, nagu kremid ja savid, rakendamise puhul, kuna nad aitavad nahka pealistest ainetest kiiresti eralduda.