kaugjuhtimise

Kaugjuhtimine ehk kaugjuhtimise tehnoloogia võimaldab seadet kontrollida distantsilt, tavaliselt pulti, nutitelefoni või häälekäskude abil. Kaugjuhtimise süsteem koosneb juhtimisseadmest (pult, rakendus, häälkäsk) ja vastuvõtjast, mis tõlgendab signaali ning käivitab soovitud toimingu. Eri lahendused võivad pakkuda nii ühe- kui mitmetoalist kontrolli ning sageli sisaldavad need ka tagasisidet, näiteks kuvandit või olekuteadet.

Tehnilised meetodid ja tööpõhimõtted. Kõige levinumad ühendusviisid on infrapuna (IR), raadiosagedus (RF), Bluetooth ja Wi‑Fi. IR nõuab nähtavust ning signaal tuleb suunata otse vastuvõtjasse, samas kui RF, Bluetooth ja Wi‑Fi suudavad toimida läbi kohalike takistuste ja suurema vahemiku. Nutikodu seadmetes kasutatakse sageli mitmesuguseid protokolle ning kaheastmelist turvalisust, sealhulgas krüpteerimist ja turvalist sidumist.

Rakendused. Kaugjuhtimist kasutatakse laialdaselt kodumasinates ja -kodus, nagu telekapuldid, kliimaseadmed, valgustus ja köögiseadmed, samuti tööstus- ja logistikas, robotites, droonides ning sõidukites (võti, kaugjäreltõstmine). Nutikas ühendus võimaldab kaugjuhtimist läbi mobiilirakenduste ja küllalt sageli ka hääle abil.

Ajalooline areng ja tulevik. Kaugjuhtimise ajalugu hõlmab ultrasonilisi pulte 1950. aastatest ning infrapuna ja RF tehnoloogiate laialdast kasutusele võttu. Hiljem on laieneud Wi‑Fi, Bluetooth ja pilvepõhised lahendused, mis aitavad luua ühtse ja integratsiooni keskse koduautomaatika ökosüsteemi. Piiritlevad teemad on turvalisus, energiasääst ning kasutusmugavuse ja privaatsuse tasakaal.