karboksüülhappehapped

Karboksüülhappehapped on orgaanilised ühendid, mille molekulis on üks või mitu karboksüülrühma. Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast (C=O) ja hüdroksüülrühmast (OH), mis on sama süsiniku aatomiga seotud. Nende üldine valem on RCOOH, kus R tähistab alküülrühma või vesiniku aatomit.

Karboksüülhapped on tavaliselt happelised ning nende happelisus tuleneb hüdroksüülrühma protuuni (H+) loovutamisest. Lihtsaim karboksüülhape on sipelghape (HCOOH), millele järgneb äädikhappe (CH3COOH) ja propüülhappe (CH3CH2COOH) tüüpkujud.

Karboksüülhapped on laialt levinud looduses. Paljud neist on puuviljade ja köögiviljade koostisosad, andes neile iseloomuliku hapuka maitse. Näiteks sidrunihape on sidrunites ja laimides, piimhape piimas ja õunhape õuntes. Rasvhapped, mis on pikad süsinikahelaga karboksüülhappehapped, on rasvade ja õlide olulised koostisosad.

Karboksüülhapetel on mitmesuguseid rakendusi. Äädikhapet kasutatakse toiduainetööstuses säilitusainena ja maitseainena. Mõningaid karboksüülhappeid kasutatakse plastide, ravimite ja värvainete tootmisel. Need on olulised ka bioloogilistes protsessides, näiteks ainevahetuses.