kaitseainete

Kaitseaine on teenuslik või keemiline aine, mis on mõeldud kaitse pakkumiseks või kahju vähendamiseks erinevates keskkondades. Kaitseainet võivad moodustada nii ravim- ja keemiliste kaitsevahendite kui ka tööstuslike või keskkonnakaitse koostisosad. Seda mõistet kasutatakse laiapõhjalises tähenduses: see võib neutraliseerida toksiine, piirata kokkupuudet ohtudega ning pakkuda füüsilist või bioloogilist kaitsestikut.

Etymoloogia ja tähendus. Sõna kaitseaine on koosseisus kaitse (kaitse) ja aine (aine) ning viitab igale ainete või materjalide komplektile, mis aitab vähendada riske või suurendada turvalisust. Eesti keeles kasutatakse terminit erinevates valdkondades alates meditsiinist ja tööstusest kuni keskkonnakaitse ja julgeolekuni.

Kasutusvaldkonnad ja näited. Kaitseainetena käsitletakse sageli antidote või detoksifitseerivaid aineid, dekontaminaatoreid, kaitsvate kihtide ja barjääride koostisaineid ning korrosioonivastaseid või tulekaitseainete toimeainet. Meditsiinis kuuluvad kaitseainete hulka mõnikord immuniseerivad ained, vaktsiinid ja antitoksilised ained, mis suurendavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Tööstuses ja keskkonnas võivad kaitseained hõlmata korrosioonivastaseid lisandeid, UV-filtreid, tulekindlaid lisandeid ning materjale, mis vähendavad keskkonnakahju või kaitsevad infrastruktuuri.

Ihoiatus ja regulatsioon. Kaitseainete kasutamine on tihti reguleeritud ning nendega tegelemisel järgitud ohutus- ja märgistamisnõudeid ning riskihindamist. Hoolikas ladustamine, käitlemine ja jälgimine on olulised ning käsitlustes võivad kehtida eraldi eeskirjad sõltuvalt valdkonnast ja riigist.