kaevandusel

Kaevandusel tähendab geoloogiliste ressursside maapõuest välja kaevandamist ja sellega seotud tootmis- ning keskkonnaprojekte. See hõlmab varude avastamist ja hindamist, projekti kavandamist ning litsentside taotlemist, kaevandamist, materjalide töötlemist ning rekultivatsiooni või maastiku taastamist pärast tegevuse lõppu.

Kaevandustüübid on peamiselt avakaevandused, kus ressursid paiknevad maapinnal või selle lähedal ja eemaldatakse suuremal määral maapinnast, ning süvakaevandused, kus ressursid kaevandatakse maapõue sügavustest. Lisaks tegeletakse karjääride kaudu kivide ja ehitusmaterjalide tootmisega ning mõnel juhul vedelate või gaasiliste ressursside eraldamisega.

Elutsükkel algab uuringutega ja jätkub tehnilise ning majandusliku sobivuse hindamise, lubade ja rahastuse saamise, rajatiste ehitamise, kaevandamise ja töötlemise ning lõpuks rekultivatsiooni ja maastiku taastamisega.

Keskkonnamõjud võivad hõlmata veetaseme muutusi, erosiooni ja mullastiku kahjustusi, tolmu ning ohtlike jäätmete teket; neid riske vähendatakse planeerimise, kontrolli ja jäätmete ning reostuse nõuetega ning rekultivatsiooniga, mis on sageli seadusega kohustatud. Tööohutus ja keskkonnakaitse on kaevandustegevuses olulised ning neid kontrollitakse regulaarselt.

Eestis on kaevandusel ajalooliselt oluline roll energia ja ehitusmaterjalide allikana. Põlevkivi kaevandamine on olnud peamine energiaressursi allikas, lisaks tegutsevad karjäärid liivakivi, graniidi ja teiste materjalide varjuna. Kaevandustegevused on seotud reguleerimise ja rekultivatsiooni kohustustega.

Seotud teemad hõlmavad tööohutust, keskkonnakaitset, rekultivatsiooni ja ressursi jätkusuutlikku haldamist.